Natsi-Saksamaa üritas võita II maailmasõda, luues "imerelvi". Nad toodavad tegelikult V-2 rakette, mis on võimelised jõudma Inglismaale, ja proovisid aatomipommi välja töötada, kuid ei õnnestunud.
Üks joonistuslaual olnud relv oli päikesepüstol. See pidi töötama "kosmosejaamana", kust saaks päikesekiiri koondada ja tulistada vaenlaste linnadesse.
Väidetavalt oli raketiprogramm eelmänguks "kosmoseprogrammile", mitte Apollo (moon-walk) programm iseenesest, kuid kosmosejaama loomine, kust "pomme", kas päikesekiiri või muud kosmosematerjali saaks "tulistada" vaenlaste linnadele maa peal. Lõppeesmärk oli relv, nagu aatomipomm, mis oli suurusjärgus hävitavam kui tavalised pommid.
Kui kaugele jõudsid sakslased sellise "kosmosejaama" loomisel või vähemalt vahendid kosmosesse pääsemiseks? Kas "päikesepüstol", mis oli lihtsalt mõne "hullu teadlase" joonistustahvlil, või midagi tehniliste võimaluste piires, anti piisavalt aega?